Investori esimesed sammud suhtarvude maailmas

Investeerimisspetsialistid lausuvad kui ühest suust, et kõige olulisem reegel on paigutada oma raha millessegi, millest saadakse põhjalikult aru. See tähendab ühtlasi ka mõistmist, millised andmed ettevõtte puhul vaatluse alla võtta ja mis esialgu kõrvale jätta.  

„Aktsiainvesteeringu analüüsimise juures tasub küsida kaks baasküsimust – kas ettevõttel läheb hästi ning kas ettevõte on odav,“ rääkis SEB aktsiaturgude analüütik Kristofer Vähi.

Kui jätta esimesele küsimusele vastamata ja panustada ainult aktsiahinna analüüsimisele, siis riskitakse analüütiku sõnul sellega, et atraktiivsena näiv aktsia tundub odav mitte seetõttu, et teised pole seda märganud, vaid seetõttu, et ettevõtte lihtsalt võibki olla allakäigutrepil.

Suhtarvude kasutamisel on spetsialistide sõnul esikohal kindlasti P/E ehk aktsiahinna kasum aktsia kohta, mis peaks andma hinnangu, kas aktsia on odav või kallis. Üldjuhul kehtib reegel – mida väiksem, seda parem.

Samas märkis Janson, et seda suhtarvu ei saa üheselt kasutada, kuna selle tõlgendamisel on palju nüansse. „Kuna laias laastus jaotuvad aktsiad väärtusaktsiateks ja kasvuaktsiateks, siis näiteks viimaste puhul on keskmisest oluliselt kõrgem P/E suhe tihtipeale ka õigustatud ja lisaks sellele on sektorite lõikes valuatsioonide tase samuti erinev,“ märkis ta. Seega tasub vaadata ka muid näitajaid ning võrrelda suhtarvu teiste sarnaste ettevõtete ning sektori keskmise suhtarvuga.  

Vähi sõnul saab suhtarve edukalt kasutada ka indeksite puhul. Sellest on kasu näiteks neile, kes investeerivad börsil kaubeldavatesse fondidesse või tahavad näha turu üldist hinnataset. „Näiteks USA börsiindeksi S&P500 ettepoole vaatav P/E on praegu umbes 17, pisut kõrgem ajaloolisest keskmisest 15, mis viitab kergele turu ülehinnatusele ehk kallidusele,“ rääkis Vähi.

Pikaajalise investori jaoks on spetsialistide sõnul oluline näitaja ka dividenditootlus, mille saab, kui jagada dividendisumma aktsiahinnaga. See näitab, mitu protsenti aastas investor oma investeeringult tulu teenib.

Jälgi sektoris toimuvat

Fundamentaalse analüüsi kõrval tuleb Jansoni sõnul silma peal hoida muutustel ja trendidel, mis leiavad aset sektoris, kus huvipakkuv ettevõte tegutseb. Siinkohal peab arvestama, et sektorite lõikes võib muutuste dünaamika olla väga erinev.

„Väga raske on ette prognoosida trende rõivatootjate äris, sest mood ja tarbijamaitse on pidevas muutumises,“ märkis Janson. „Sama kehtib ka tehnoloogiasektori kohta, kus firmad on pideva surve all, sest kas või ajutine mahajäämus konkurentidest võib lõpuks viia fataalsete tagajärgedeni,“ lisas Janson tuues näiteks Nokia ja Blackberry.

Lisaks toonitas Janson, et algajate investorite puhul on üks peamisi komistuskive kehv riskihaldus. See tähendab, et võetakse oma portfelli suhtes ebapropotsionaalselt suuri positsioone või ostetakse väga radioaktiivseid väärtpabereid nagu näiteks biotehnoloogia aktsiaid ja 3x võimendusega ETF-e.

Need peaks pikaajaline investor Jansoni kinnitusel enda portfellis täiesti välistama. „Lisaks mõjutab algajat investorit kõige enam karjaefekt ehk kiputakse üleüldise paanika või eufooriaga kohe kaasa jooksma, mis investeerimise puhul väga produktiivne tegevus üldjuhul ei ole,“ rääkis maakler.

 

Näpunäiteid investorile:

Investor peab mõtlema nii ettevõtte käekäigule kui ka selle hinnale.Ehkki minevikus toimunu annab mingi pildi trendist, ei tohiks jätta mõtlemata tuleviku väljavaadete peale.Ise prognoose tehes tuleks tuvastada eelnevate perioodide erakorralised tulud, kulud ja rahavood, et mitte pidada neid loomulikeks ka tulevikus esinevateks nähtusteks.Numbreid tasuks enamasti võrrelda pigem eelmiste aastate võrreldavate perioodidega, et mitte lasta ennast eksitada hooajalistest mõjudest.Aruannetest tasub lugeda mitte ainult tabeleid, vaid ka aruande tekstilist osa, kus võib olla olulist infot ja häid vihjeid otse ettevõtte juhatuselt.Hinnasuhtarvude võrdlemisel peaks võrdluseks võtma teisi sarnase valdkonna ettevõtteid või antud ettevõtte ajaloolisi keskmisi, mitte lihtsalt kasutama iga ettevõtte jaoks ühte ja sama lävendit, sest majandussektorid ja nende normaalsed hinnasuhtarvude tasemed võivad olla väga erinevad.Mineviku numbrite põhjal arvutatud suhtarvud on küll objektiivsed, kuid need ei võta arvesse võimalikke tuleviku arenguid. Ettepoole vaatavad suhtarvud arvestavad rohkem ettevõtte edasise käekäiguga, kuid põhinevad subjektiivsetel prognoosidel. Investor peab leidma endale sobiva, kuid kahe võrdlematu näitaja kõrvutipanek ei anna eriti adekvaatset infot.

Allikas: SEB aktsiaturgude analüütik Kristofer Vähi